04.01.2022
Tartus
Eesti haridusvaldkonna arengusuunad 2021-2035 on liikumine kaasava hariduse ja nüüdisaegse
õpikäsituse rakendumise poole, mille laiem eesmärk on alushariduse kvaliteedi tõstmine. Enam
keskendutakse varajasele märkamisele sh andekate toetamisele. Samuti näeb HTM-i oma
tegevuse prioriteetideks laste ja õpetajate vaimse tervise toetamist. Kättesaadav:
https://www.hm.ee/et/kaasamine-osalemine/strateegiline-planeerimine-aastateks-2021-2035/e
esti-haridusvaldkonna-arengukava
Toetudes eelnimetatud strateegiale, toob Eesti lasteaednike Liit välja kavandatud Alushariduse
ja Lapsehoiu seaduse eelnõu olulisemad kitsaskohad ning teeb ettepanekud muutmiseks või
täiendamiseks.
Alushariduse ja lapsehoiu seadus.
§ 3. Laste hoid ja lasteaed.
Antud eelnõus on toodud välja, et lastehoid on mõeldud 1,5-7 aastastele lastele §3 (2) ja lasteaed
3-7 aastastele lastele §3 (3). Samas on märgitud ka, et lasteaias võivad olla ka hoiurühmad 1,5
-3 aastastele lastele §3 (4).
Ettepanek: selguse mõttes muuta seadust järgmiselt: lastehoid on mõeldud 1,5-3 aastastele
lastele. Lastehoius võivad käia ka kuni 7 aastased lapsed (kommentaar: mis reaalses elus on
väga erandlik) ja lasteaed 1,5-7 aastastele lastele, kus 1,5-3 aastastele lastele on hoiurühmad.
§ 9. Õppe-ja kasvatustegevuse keel.
Eesti Lasteaednike Liidul on hea meel tõdeda, et alusharidus läheb esimesena üle eestikeelsele
õppele ning et erivajadustega õppijatele on selles osas võimalik teha nende arengust sõltuvaid
erandeid. Küll aga ei näe ELAL, et alusharidus peaks toetama laste erinevate emakeelte
arendamist. Õppekeelest erineva keele arendamine on perekonna ülesanne. Alushariduse
ülesanne võiks olla enne kõike soodustada koostööd peredega erinevate kultuuride
tutvustamisel.
Ettepanek: Eelnõust välja jätta § 9. (5) „Lastele, kelle emakeel ei ole õppe- ja kasvatustegevuse
keel või kes koduses suhtluses räägivad õppe- ja kasvatustegevuse keelest erinevat keelt, mis
on vähemalt ühe vanema emakeel, rakendab lasteaed nende emakeele arengut toetavaid ning
kultuuri tutvustavaid õppe-ja kasvatustegevusi alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud
korras“.
§ 11. Lasteaiarühma moodustamise alused ning …
Laste arv rühmas. HTM-i kavandatud prioriteetidele toetudes ei näe Lasteaednike Liit
oodatavat alushariduse kvaliteedi tõusu kui eelnõusse on kavandatud varasema rühmades laste
arvu vähendamise asemel laste arvu suurendamist. Hetkel kehtivas seaduses on laste piirarv 3-
7 a laste rühmas 20. Erandkorras võib KOV suurendada laste arvu 4 võrra lasteaia hoolekogu
nõusolekul. Tegelik praktika näitab, et enamuses omavalitsustes on mindud seda teed, et
erandkord on muudetud tavapraktikaks, kus aiarühmade suurus on 24 last, seda just suuremates
omavalitsustes.
ELAL on seisukohal, et aiarühmade suurus peaks jääma maksimaalselt 20 lapse juurde ning
erandkorras rühmade suurendamise võimalus edaspidi kaotada. Põhjuseks on ka asjaolu, et
järjest enam on rühmades lapsi, kellel avalduvad koolieelses eas arengulised erivajadused ning
kes vajavad seetõttu individuaalsemat lähenemist. Suures grupis ei ole võimalik tagada
kõikidele lastele nende vajadustest lähtuvat tuge. Suur puudus on erispetsialistidest ning
seetõttu peab rühmaõpetaja sageli tegema ka eripedagoogitööd. Üha enam on puudus ka
erialase ettevalmistusega õpetajatest, kuna liigsete töökohustuste ja keerukaks muutunud
olukorra tõttu põlevad õpetajad kergesti läbi ja lahkuvad või vahetavad ametit. Laste heaolu ja
õpetajate järelkasvu tagamiseks on vajalik säilitada 3-7 a laste 20-ne piirarv rühmas ilma
igasuguse laste arvu suurendamise võimaluseta ka erandkorras.
Enamasti komplekteeritakse lasteaia rühmad kevadel, kui lasteaia pidajal ega direktoril ei ole
ülevaadet lasteaeda saabuvate laste eritoe vajaduste osas. Dokumendi §11 (1), kus mainitakse,
et rühmad moodustatakse iga lapse vajadusi ja heaolu arvestades, reaalses elus ei rakendu, sest
ette ei ole teada lasteaeda tulevate laste erivajadused, kuna need on enamasti lastesõime võiaeda tulekuks väljaselgitamata või lapsevanem ei avalikusta toevajadust. Enamasti märkavad
lapse erivajadust esmakordselt lasteaiaõpetajad. Selleks ajaks on lapse rühm maksimaalses
määras täidetud ning lapsele arengusoodsat keskkonda sh väiksemat rühma ei ole võimalik
pakkuda.
Viimasest lähtuvalt on oluline, et lasteaia rühmade suurus väheneks või jääks samaks nagu
hetkel kehtivas seaduses (20 last) ning puuduks võimalus laste rühmi suurendada ka
erandkorras, et peale lasteaias käimise algust tuvastatud erituge vajav laps saaks jätkata
osalemist õppe-ja kasvatustegevuses oma endises rühmas. Samuti on tähtis tagada
psühhosotsiaalselt mõistlik grupi suurus mitte ainult laste, vaid ka õpetajate jaoks.
Näeme, et ülikooli lõpetanud noored õpetajad lasteaeda tööle ei jõua või ei jää sinna püsima,
sest töötingimused sh laste arv rühmas, erivajadustega laste toetamise puudulikud tingimused,
pingeline psühhosotsiaalne keskkond ja pakutav töötasu ei ole vastavuses töökohustuste ning
vastutusese määraga.
Alushariduse kvaliteeti on võimalik tõsta laste arvu vähendamisega rühmades ning
kvalifitseeritud personali olemasoluga.
Ettepanek: jätta rühmade suurus samaks nagu hetkel kehtivas seaduses ja 08.12.2023 seaduse
muutmise eelnõu §11 (2) „ Lasteaiarühma võib registreerida kuni 20 last“ ning mitte lisada
võimalust rühmades laste arvu suurendada ja jätta seadusest välja §11 punktid 5-7.
Antud eelnõus on ära toodud, et kui lasteaias on hoiurühm, võib moodustada liitrühma, kuhu
võib registreerida kuni 18 last. Hetkel puudub regulatsioon kui suur võib olla registreeritud laste
arv hoiurühmas 1,5-3 aastaste puhul.
Ettepanek: lisada eelnõusse, et lasteaia 1,5 – 3 aastaste laste hoiurühma võib registreerida kuni
14 last. § 11. lisada punkt Laste arv rühmades
Rühma registreeritud laste arv lasteasutuses on järgmine:
1) hoiurühmas kuni 14 last;
2) lasteaiarühmas kuni 20 last;
3) liitrühmas kuni 18 last.
Abiõpetaja. On igati õige, et kõik lasteaias töötavad inimesed peavad olema pedagoogilise
ettevalmistusega ning seaduseelnõust selgub, et tänased õpetaja abid kvalifitseeruvad ümber
abiõpetajateks ning nende kvalifikatsiooni nõudeks saab olema hoidja kutse.
Eelnõus on kavandatud, et kõik lastega töötavad inimesed kuuluvad edaspidi pedagoogilise
personali hulka. Nii tekib olukord, kus kvalifikatsioonile vastavate õpetajate arv väheneb ja
suureneb kvalifikatsioonita abiõpetajate arv. Praegu lasteaedades töötavad assistendid ja
õpetaja abid on vähesel määral lapsehoidja kutsega, eriti õpetaja abid. Õpetaja abide hulgas on
palju ilma igasuguse erialase ettevalmistuseta inimesi.
Uus seadus annab võimaluse komplekteerida rühmi, kus rühma personali hulka kuulub ühe
kõrgharidusega õpetaja kõrval kaks heal juhul lapsehoidja kutsega abiõpetajat ehk üks kõrgema
kvalifikatsiooniga õpetaja asendatakse madalama kvalifikatsiooniga abiõpetajaga.
Lasteaednike liit näeb, et selline võimalus peaks olema pigem erandlik. Ka teadusuuringud
toetavad lasteaednike liidu seisukohta, et kvaliteetse hariduse tagab kvalifitseeritud personal.
Igapäeva elu näitab, et lasteaedade pidajad näevad siin ressursi kokkuhoidu ning liigutakse nn.
ühe õpetaja ja kahe abiõpetaja süsteemi suunas.
Eestis on juba suuri piirkondi, kus KOV on reforminud alusharidust. Kuigi nõutava
kvalifikatsiooniga õpetajaid jätkub, on kogu piirkonnas samaaegselt ainult reformimise
eesmärgil üle mindud nn. ühe õpetaja ja kahe abiõpetajaga süsteemile. Üks õpetaja ja kaks
abiõpetajat rühmas peaks jääma erandjuhtumiks olukorras, kus nõutava kvalifikatsiooniga
õpetajaid ei jätku.
Ettepanek: §11 (4). Lasteaia rühma personali moodustavad kaks erialase kõrgharidusega või
kõrghariduse ja pedagoogiliste kompetentsidega õpetajat ja vähemalt lapsehoidja kutsega
abiõpetaja. Muud variandid jäävad erandjuhtudeks ning erandkoosseisuga rühm võib töötada
ajutiselt 1 aasta, mille möödudes kuulutatakse välja uus õpetaja ametikoha konkurss.
§ 23. Lasteaia juhtimine.
Kui antud eelnõu eelmises versioonis mainiti, et asutuse arenguprotsesse juhitakse personaliga,
siis selles versioonis seda enam ei mainita, mis jätab lasteaia direktorile võimaluse asutust
juhtida autokraatselt, jättes kõrvale kaasaegse juhtimise põhimõtted. Vt, 5.jagu. Lasteaia
juhtimine
Ettepanek: lisada eelnõusse lasteaia juhtimise põhimõtted ning tuua välja, milliste protsesside
ja koosseisude kaudu pedagoogilist personali juhtimisprotsessidesse kaasatakse.
Õppenõukogu. Alushariduse ja lapsehoiuseaduse eelnõus on rõhutatud lasteaia juhtimisel
ebaproportsionaalselt hoolekogu vastutust võrreldes pedagoogilise personaliga, hindamaks
õppe-ja kasvatustöö vastavust laste arengule ja huvidele. Samas pedagoogiline nõukogu, mille
me varasemalt soovitasime PGS-iga sarnaselt nimetada õppenõukoguks, on seaduseelnõust
välja jäetud.
Ettepanek: lisada eelnõusse § õppenõukogu kohta – mõiste ja ülesanded sarnaselt PGS-iga ning
täiendada seaduse eelnõud „Lasteaial on õppenõukogu, mille ülesandeks on oma pädevuse
piires õppe- ja kasvatustegevuse analüüsimine, arendamine ja hindamine ning õppe- ja
kasvatusalaste otsuste tegemine.“
„Õppenõukogu liikmeteks on lasteaia direktor, õppealajuhataja, õpetajad, tugispetsialistid ja
teised direktori nimetatud isikud“.
§24. Hoolekogu. Dokumendi §24 (1) „Hoolekogu on alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne
on jälgida, et õppe-ja kasvatustegevus vastaks laste arengule ja huvidele ….. „
Kommentaar: Eelnõu kohaselt on hoolekogu roll edaspidi pakutava alushariduse kvaliteedi
kontroll vaatamata asjaolule, et hoolekogu liikmetel puudub vastav ettevalmistus ja
pedagoogiline kompetents. Lasteaedade praktika näitab, et lapsevanemad teevad enamasti
otsuseid lähtudes enda mugavusest või hooajalistest trendidest.
Ettepanek: sõnastada hoolekogu mõiste ja tegevused sarnaselt PGS §73 „Hoolekogu on
alaliselt tegutsev organ, kelle ülesanne on oma pädevuste piires lasteaia direktori, õpetajate,
lasteaia pidaja, lapsevanemate ühistegevus õppe ja kasvatuse kavandamisel, toetamisel ja
jälgimisel ning õppeks ja kasvatuseks paremate tingimuste loomine. Hoolekogu moodustatakse
ja selle töökord kehtestatakse lasteaia pidaja kehtestatud korras.”
Alushariduse riiklik õppekava.
Ettepanekud: Muuta sõnastust § 5 (1) 6) „rakendades mängu“ ning asendada „võimaldades
lapse omaalgatuslikku vabamängu“
Lisada § 5 (2) täpsustav loetelu, kes osalevad last toetavas meeskonnatöös.
§ 6 Õpikäsitus.
Kõige olulisem punkt õppekavas, millele tuginedes on võimalik teha olulisi kaasaegsed muutusi
alushariduses.
Ettepanek: muuta § 6 struktuuri selgeks.
- Kaasaegne arusaam õppimisest ehk õppimise mõiste
- Õppija roll õppimise protsessis
- Õpetaja roll õppimise protsessis
- Keskkonna roll õppimise protsessis. § 7-na olemas.
Lisada § 6 punkt, kus on selgelt lahti kirjutatud kaasaegne arusaam õppimisest „Õppimine on
protsess, mille käigus tekivad püsivad muutused teadmistes, oskustes, hoiakutes ja väärtustes“.
Seni kuni ei ole õppekavas selgelt määratletud õppimise mõiste, toimub lasteaedades õppimine
ikka laste teadmistega informeerimisena.
Muuta sõnastust § 6 (3) „Last kaasatakse tegevuste kavandamisse, suunatakse tegema
valikuid“ ning asendada „Laps osaleb tegevuste kavandamises, võimaldatakse teha valikuid“
Kaasaegses õpikäsituses on õpetaja roll laiem kui pelgalt „suunaja“.
Ettepanek lisada kaasaegse õpetaja rolliks ka toetaja ja juhendaja.
§ 9. Rühma õppe-ja kasvatustegevusekavandamine
Muuta sõnastust (3) „…… kavandatud tegevuste ja vabategevuste“ ja asendada „kavandatud
tegevuste ja laste omaalgatuslike tegevuste“.
Lisada (4) II lausesse „Pedagoogilise dokumenteerimise käigus tehakse nähtavaks õppimise
protsess (kogemused, tegevused) ja laste kognitiivne potentsiaal (arvamus, seisukohad,
teadmised).
§ 12. Mitmekeelse lapse ja pere toetamine.
Eesti Lasteaednike Liit ei näe võimalust näiteks kui rühmas on viie erineva emakeelega lapsed
(prantsuse, ungari, india, hiina ja võru keel), et siis lasteaed hakkab lapsele eest keelest erineva
keele omandamist toetama. Õpetajatel puudub selleks ettevalmistus ja ressurss.
Alushariduse ülesanne on toetada mitmekeelse lapse kõne arengut eesti keele ehk riigikeele
osas. Lapse eesti keelest erineva emakeele arengu toetamine on perekonna vastutus.
Ettepanek: § 12 (1) eelnõust välja jätta.
Ettepanek: § 12 (5) muuta, et mitte õpetajad ja hoidjad ei rikasta laste teadlikkust erinevatest
kultuuridest, vaid kutsuvad teisest rahvusest vanemaid koostööle seda ise tegema.
§ 14. Mänguoskused
Ettepanek: Lisada (3) „näitab mängu käigus üles omaalgatust, huvi, loovust ja innovaatilisust“.
Kommentaar: viimased on kaasaegsed peamiste oskuste alused nii koolis kui elus üldse
hakkama saamisel.
§ 21. Valdkond Matemaatika
Ettepanek: (2) punkt 4 muuta „oskab liita ja lahutada 10 piires“ ja asendada „oskab liita ja
lahutada 5 piires“.
Kommentaar: Tegemist on miinimum eeldatavate oskustega
Ettepanek: (2) punkt 9 muuta „oskab öelda kellaaega täistundides“ ja asendada „oskab
määrata kellaaega täistundides“.
§ 23. Valdkond Muusika
Ettepanek: (1) punkt 4 sõnastada järgmiselt „ tutvustada kapsele Eesti muusikalist pärandit.
Kommentaar: Euroopa ja maailma muusikalise pärandiga tutvumine ei ole eakohane ning
midagi peab ka kooli avastamiseks jääma.
§ 25. Lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted
Ettepanek: Täpsustada (5), et kord õppeaastas õpetajate poolt loodav lapse arengu kirjalik
kokkuvõte on kirjeldav.
Kommentaar: see välistab tabeli vormis arengu kokkuvõtted, mis keskenduvad peaiselt sellele,
mida laps veel ei oska, eirates õppekava põhimõtet keskenduda lapse olemasolevatele
oskustele, saavutatule ja toimetulekule.
Ettepanek: Täpsustada (5) punkt 2 „vanem esitab seisukohti ja ootusi lapse eakohase arengu
suhtes“
Kommentaar: välistab olukordi, kus vanemal on lapse suhtes ebarealistlikult kõrgendatud
ootused.
Eesti Lasteaednike Liit tänab, et lasteaiaõpetajate ühendus on pikaaegne ja usaldusväärne
partner.
Lugupidamisega,
Evelin Sarapuu
esimees
ELAL juhatus