Mittetulundusühingu Eesti Lasteaednike Liit
Põhikiri
Slider

1. ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühing Eesti Lasteaednike Liit (edaspidi ELAL) on kasumit mitte taotlev alushariduse valdkonna huvides tegutsev juriidiliste ja füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus.
1.2. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Lasteadnike Liit. Organisatsiooni nime võib lühendada ELAL ning tõlkida inglise keelde Association of Pre-School Teachers in Estonia.
1.3. ELALi asukoht on Eesti Vabariik, Tartu.
1.4. ELAL on asutatud 09. aprillil 1991. aastal.
1.5. ELAL on eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi põhiseadusest, teistest seadustest ja õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ning tunnustab Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) põhimõtteid.
1.6. ELALi tegevuse eesmärgid on alushariduse valdkonna töötajate ühtsustunde tugevdamine, nende kutsehuvide kaitsmine, sh alushariduse valdkonna töötajate esindamine palgaläbirääkimistel, professionaalse arengu toetamine, kutsehariduse edendamine, erialase täiendkoolituse edendamine, koostöö arendamine teiste liitude ja organisatsioonidega.
1.7. Eesmärkide saavutamiseks ELAL:
1.7.1. teeb koostööd juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
1.7.2. teavitab üldsust alushariduse valdkonna aktuaalsetest teemadest, tegutseb alushariduse asjatundjana; aitab kaasa oma liikmete kutsetöö väärtustamisele ühiskonnas;
1.7.3. osaleb õigusaktide väljatöötamisel töö-, kutsealaseid ja sotsiaalseid õigusi ning huve puudutavates küsimustes;
1.7.4. toetab oma liikmete kutsealast tegevust ja edendab nende omavahelisi kontakte;
1.7.5. korraldab ELALi liikmetele, õppe- ja metoodikapäevi, seminare ja praktikume, tööalaseid õppereise, koolitus- ja muid üritusi;
1.7.6. teeb koostööd teiste samasuguseid eesmärke omavate ühingutega ja osaleb koostööprojektides teiste ühendustega nii Eesti kui rahvusvahelisel tasandil;
1.7.8. osaleb õpetajakutse ja kutsekvalifikatsiooni omistamisel;
1.7.9. tunnustab lasteaiaõpetajaid;
1.8. ELALi tegevus rajaneb liikmete omaalgatusel ja ühiskondlikul aktiivsusel.

2. LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING VÄLJAARVAMISE KORD JA TINGIMUSED
2.1. ELALi liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga alushariduse valdkonnas tegutsev füüsiline või juriidiline isik, kes soovib arendada ELALi eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust ja on nõus täitma käesolevat põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.
2.2. ELALi liikmeks vastuvõtmise otsustab ELALi juhatus liikmeks vastuvõtmist taotleva isiku kirjaliku avalduse alusel ja teatab otsusest hiljemalt 14 päeva jooksul arvates avalduse laekumisest liikmeks vastuvõtmisest või sellest keeldumisest avalduse esitanud isikule.
2.3. ELALi liikmeks astuja tasub ühekordse liikmeks astumise maksu ja liikmemaksu mis ei kuulu tagastamisele.
2.4. ELALi liikme võib ELAList välja arvata juhatuse otsusega, kui liige:
esitab juhatusele kirjaliku avalduse ELAList väljaastumiseks, ei ole majandusaasta lõpuks tasunud ELALi liikmemaksu, ei täida käesolevat põhikirja või kahjustab olulisel määral ELALi huve.
2.5. Liige loetakse liidust välja astunuks peale juhatuse sellekohase otsuse tegemist ning liiget teavitatakse otsusest 14 päeva jooksul.
2.6. Toetajaliikmeks võib olla füüsiline ja juriidiline isik, kes on huvitatud koostööst, nõustub liidu eesmärkide ja ülesannetega ning aitab liitu aineliselt või muul moel.
2.7. ELALi tegevuses osalemiseks nimetab juriidilisest isikust tegev- ja toetajaliige oma esindaja ja määrab tema volituse tähtaja.
2.8. ELALi auliikmeteks on Eesti Lasteaednike Liidu asutanud isikud. Volikogu otsusega võib auliikmeks valida tegevliikmete hulgast isiku, kellel on silmapaistvaid teeneid ELALi tegevuses.

3. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. ELALi liikmetel on õigus:
3.1.1. olla valitud ELALi juhatusse ja volikokku ning osaleda komisjonide ja toimkondade jne töös;
3.1.2. võtta osa kõigist ELALi korraldatavatest üritustest;
3.1.3. saada ELALi juhatuselt ja volikogult teavet kõigi ELALi tegevust puudutavate küsimuste kohta;
3.1.4. osaleda hääleõigusega ELALi üldkoosolekul. Liikmel on üldkoosolekul üks hääl.
3.2. Toetajaliikmel on üldkoosolekul nõuandev õigus ning ei ole hääleõigust ELALi põhikirjalistes küsimustes. Toetajaliikme õigused ja kohustused sätestatakse ELALi juhatuse ja toetajaliikme vahelise kirjaliku lepinguga.
3.3. ELALi liikmetel on kohustus:
3.3.1. järgida käesolevat põhikirja ning ELALi juhtorganite otsuseid;
3.3.2. tasuda ühekordset liikmeks astumise maksu ja liikmemaksu vastavalt üldkoosoleku kehtestatud korrale;
3.3.3. teatada ELALi juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks oma kehtivad kontaktandmed ;
3.3.4. hoida ja toetada oma tegevusega alushariduse valdkonna ja ELAL-i mainet.
3.4. ELAL auliikmed ja toetajaliikmed ei ole kohustatud liikmemaksu tasuma.

4. JUHTIMINE
4.1.ELALi juhtorganid on üldkoosolek, volikogu, juhatus.
4.1.1.ELALi kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek.

4.2. ELALi üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.2.1.ELALi eesmärgi ja põhikirja muutmine;
4.2.2. juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine, tehingu tingimuste määramine. See ei kehti tehingu kohta, mis tehakse ELALi igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel;
4.2.3. õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles vaidluses, tehingus või nõudes liidu esindaja määramine;
4.2.4. majandusaasta aruande kinnitamine;
4.2.5. ELALitegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
4.2.6. liikmeks astumise maksu ja liikmemaksu suuruse, tasumise korra ja tähtaegade kehtestamine;
4.2.7. juhatuse tegevusele hinnangu andmine;
4.2.8.ELAL-i auliikmete valimine;
4.2.9. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.

4.3. Üldkoosoleku kokkukutsumine
4.3.1. ELALi üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas seaduses või põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui liidu huvid seda nõuavad;
4.3.2. ELALi liige võib volitada üldkoosolekul teist liidu liiget hääletama tema eest lihtkirjaliku või digitaalselt allkirjastatud volikirjaga.
4.3.3. Juhatus kutsub täiendavalt üldkoosoleku kokku, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest.
4.3.4. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku p 4.3.3. nimetatud asjaoludel ühe kalendrikuu jooksul, võivad taotlejad üldkoosoleku kokku kutsuda samas korras juhatusega.
4.3.5.Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata koosolekust osavõtjate arvust, kui koosolek on kokku kutsutud põhikirjas ettenähtud korras. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud ELALi liikmetest või nende esindajatest.
4.3.6. Üldkoosoleku kokkukutsumise ajast, kohast ja päevakorrast peab juhatus informeerima liikmeid vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist elektrooniliselt või posti teel.
4.3.7. Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.

4.4. Üldkoosoleku päevakord
4.4.1. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku liidu liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.
4.4.2. Vähemalt 1/5 liidu liikmetest võib nõuda täiendavate küsimuste päevakorda võtmist. Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.
4.4.3. Liidu liikmed võivad p 4.4.2. nimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada mitte hiljem kui kolm päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist.
4.4.4. Liidu liikmed ei või p 4.4.2. nimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada, kui sama koosoleku päevakorda on p 4.4.2. tulenevalt juba üks kord muudetud ja päevakorra muutmisest on liikmetele p 4.3.7. kohaselt teatatud.
4.4.5. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui üldkoosolekul osalevad kõik liidu liikmed või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole liidu liikmetest.
4.4.6. Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul arutada muid küsimusi ilma otsust tegemata.

4.5. Üldkoosoleku korraldamine
4.5.1. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuse, kui tema kokkukutsumisel on järgitud käesolevast põhikirjast tulenevaid nõudeid.
4.5.2. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik liidu liikmed.
4.5.3. Liidu liikme teisest liikmest esindaja võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada esindajale antud kirjaliku volikirja alusel. Esindajate volikirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
4.5.4. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht, üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused. Protokolli kantakse ka eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik. Protokollile lisatakse üldkoosolekust osavõtjate nimekiri koos igaühe allkirjaga ning üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning esindajate volikirjad.
4.5.5. Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.
4.5.6. Üldkoosoleku korraldamise kulud kannab ELAL. Kui üldkoosolek kutsutakse kokku liikmete nõudel või nad kutsuvad selle ise kokku, võib üldkoosoleku otsusega, mille poolt on antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, jätta kulud üldkoosoleku kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud liikmete kanda.

4.6. Üldkoosoleku otsus
4.6.1. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole üldkoosolekul osalevatest ja esindatud ELALi liikmetest.
4.6.2. Liidu liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema ennetähtaegset vabastamist kohustustest või vastutusest, liikme ja liidu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses liidu esindaja määramist või küsimusi, mis puudutavad liikme juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist.
4.6.4. Üldkoosoleku otsused on liikmetele kohustuslikud.

4.7. Põhikirja muutmine.
4.7.1.Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle kahe kolmandiku (2/3) üldkoosolekul osalenud liikmetest ja nende volitatud esindajatest. Liidu eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
4.7.2. Põhikirjamuudatus jõustub alates selle registrisse kandmisest. Põhikirja registrisse kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll ja põhikirja uus tekst. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige või kui juhatuse liikmed on õigustatud esindama ühiselt, siis kõik ühiselt esindama õigustatud juhatuse liikmed.

4.8. Volikogu
4.8.1.Volikogu on esindus- ja juhtimisorgan, mis täidab üldkoosolekute vahelisel ajal põhikirjaga määratud ülesandeid.
4.8.2. Volikogu moodustub piirkondade valitud esindajatest kolmeks aastaks.
4.8.3. Volikogu pädevusse kuulub: volikogu koosseisu kinnitamine ja tagasikutsumine; juhatuse valimine, kinnitamine ja tagasikutsumine, liidu osalemise otsustamine erinevates koostööprojektides, erinevatesse töögruppidesse esindajate nimetamine ja volitamine.
4.8.4. Liidu liikme teistest erineva õiguse ennetähtaegseks lõpetamiseks või muutmiseks, samuti liikmele teistest erineva kohustuse panemiseks liikme nõusolekul.
4.8.5. Volinike pädevusse kuulub: maakondade huvide esindamine ELALis, info vahendamine maakondade ja ELALi vahel, osalemine erinevates töörühmades ja piirkondliku tegevuse korraldamine.
4.8.6. Volikogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kaks korda aastas.
4.8.7. Volikogu koosoleku kutsub kokku juhatus.
4.8.8. Volikogu koosolekule kohaldub käesolevas põhikirjas üldkoosoleku kohta sätestatu.
4.8.9. Volikogu koosoleku otsuse langetamiseks on vajalik koosolekust osa võtvate volinike poolthäälte enamus.
4.8.10. Volikogu koosolekul ei ole õigust muuta põhikirja.
4.8.11. Volikogu koosoleku ettenägemine ei välista ega piira üldkoosoleku kokkukutsumist liidu liikmete poolt.
4.8.12. Volinikel on õigus saada ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste eest kompensatsiooni.

4.9. Juhatus
4.9.1. ELALi igapäevast tegevust juhib ja esindab juhatus, kuhu kuulub viis liiget.
4.9.2. Juhatuse liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel kolmeks aastaks.
4.9.3. Juhatuse esimees on ELALi tegevjuht.
4.9.4. Juhatus otsustab küsimused, mis ei kuulu üldkoosoleku ja volikogu ainupädevusse.
4.9.5. Juhatuse pädevusse kuulub:
4.9.5.1. ELALi juhatuse esimehe ja asetäitja valimine;
4.9.5.2. ELALi tegevuse korraldamine;
4.9.5.3. üldsuse teavitamine ELALi tegevusest;
4.9.5.4. ELALi liikmete ja liikmemaksude arvestuse pidamine;
4.9.5.5. ELALi tegevuskava koostamine;
4.9.5.6. ELALi majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;
4.9.5.7. ELAL vara kasutamine ja käsutamine seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku otsustest tulenevate nõuete kohaselt.
4.9.6. Juhatus võib iseseisvalt ELALi kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata.
4.9.7.Ühte isikut võib esimeheks valida mitte kauemaks kui kolmeks üksteisele järgnevaks perioodiks. Valitud isikute volitused algavad koosolekule järgneva kuu esimesel kuupäeval. Juhatuse liikme väljalangemisel asub tema asemel juhatusse kõige enam hääli saanud kandidaat.
4.9.8. Igal juhatuse liikmel on õigus esindada ELALi kõigis õigustoimingutes ja kõikide tehingute tegemisel ainuisikuliselt, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
4.9.9. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal tagasi kutsuda.
4.9.10. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda aastas.
4.9.11. Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees või tema asetäitja. Koosolekut juhatab esimees, tema äraolekul asetäitja.
4.9.12. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse otsused võetakse vastu, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud liikmetest ja nende volitatud esindajatest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe või tema äraolekul asetäitja hääl. Koosolekud protokollitakse ja otsused vormistatakse kirjalikult. Koosoleku protokollile kirjutab alla selle koostanud isik.
4.9.13. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kõik juhatuse liikmed.
4.9.14. Juhatuse kokkukutsujal on õigus paluda koosolekust osa võtma vajalikke asjatundjaid konsultantidena või ekspertidena, kellel on koosolekul sõnaõigus.
4.9.15. Juhatus võtab tööle ja vabastab töölt ELALi palgalised töötajad.
4.9.16. Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste eest kompensatsiooni.

5. MAJANDUSTEGEVUS
5.1. ELALi majandusaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini. Majandustegevuse aruande kinnitab üldkoosolek.
5.2. ELALi rahalised vahendid laekuvad liikmeks astumise maksudest ja liikmemaksudest, majandustegevusest, sihtotstarbelistest eraldistest, annetustest ja muudest allikatest.
5.3. ELAL võib majandustegevusest saadud tulu kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.

6. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
6.1. ELALi ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimub üldkoosoleku otsusega seaduses sätestatud korras.
6.2. ELALi tegevuse lõpetajad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
6.3. ELALi tegevuse lõpetamisel antakse alles jäänud vara üldkoosoleku otsusega üle kas samalaadsete eesmärkidega tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.

Käesolev põhikiri on vastu võetud Eesti Lasteaednike Liidu liikmete üldkoosolekul 13. juulil 2016 Pärnumaal.

Sulge