Tegevused

12.10.2020 toimus Tallinnas koolitus ELAL Harjumaa ja Tallinna piirkonna liikmetele. 
Sama sarja koolitusi on toimumas:
Põlvas 04.11.2020 kell 13.00 Põlva Gümnaasium, Piiri 1. 
Tartus 05.11.2020 kell 13.00 HTMi saalis, Munga 18, Tartu.
Pärnus 11.11.2020 kell 09.00 Pärnu Keskraamatukogu rippsaalis. Akadeemia 3, Pärnu.
Täpsem informatsiooni leiate SIIT
Koolitajaks Erki Kaikkonen, kes viis läbi koolituse teemal „Lapsepõlve väärtustamine“
Alateemadeks „Õnnelik lasteaed“ ja „Kuulamine“
Erki Kaikkonen on koolitaja, nõustaja ja vabakutseline muinasjutuvestja, kelle elu lahutamatu osa on iseenda ja elu uurimine. Erki kannab enesega teadmisi ja kogemusi õpingutest nii välismaalt kui ka kodumaalt – ta on õppinud ühiskonnateadusi, antropoloogiat, psühholoogiat, kommunikatsiooni ja andragoogikat. Nagu ta ise ütleb, on ta akadeemilise hulkurluse korras õppinud peaaegu igas Eesti riiklikus ülikoolis, samuti on ta end täiendanud välismaal. Kõige selle juures on ta õppinud täpselt seda, mis on tundunud talle kõige huvitavam ning seetõttu on tal laialdased teadmised näiteks sotsiaalteadustes, semiootikas, kommunikatsioonis ja pedagoogikas Erki koolitus algas väitest, et kogu meie elu olemuseks on muutus. Inimene armastab stabiilsust – muutus on väljakutse. Muutuseid on kahte sorti:
– muutus, mis on meie sees ja meiega seotud
– muutus, mis on meie ümber.

Väikesed inimesed (lapsed) on maailmas uued – esimesed eluaastad on tähtsad ja nende jaoks on ka tähtis muutus – kui nad ei saa sellega hakkama, siis tekib emotsioon.
Kuidas toetada lapsi selles muutuses?
Erki ütleb, et parim mida saame teha on see, et tagada lastele turvaline olek – olla olemas, oskus hoida ruumi. Tähtis on usk sellesse et laps saab ise hakkama. Kui laps saab kogemuse, et saab ise hakkama ning täiskasvanud on tema jaoks olemas ja hoiavad ruumi, tekitab see temas enesekindlust ja ta saab autonoomsuse. Lapsed ei kontrolli emotsioone, täiskasvanute põhiülesandeks on see, kuidas aidata tasakaalustada laste emotsioone – kuidas anda lapsele seda, mida nad vajavad.
Laps sünnib ilma puhta lehena, teda ei sega veel mõtted. Lastel kuni 1 eluaastani on suu lahti, neil on lõdvestunud keel ja lõug ja nad on hetkes. See on teadvuse puhkeseisund – nullseisund. Sel hetkel ei tohi last segada – see on täielik autonoomsus. Lastel on müütiline mõtlemine – seda ei tohi kritiseerida. Etteheited ja süütunne ei ole motiveeriv – pigem on inspireerimine ja tunnustamine tähtis. Tunnustamisel on oluline, et ei anta hinnangut – see tekitab sõltuvust. Edastada tuleks minasõnum (mulle väga meeldib kui sa nii teed jne).
Kuni teismeeani elavad lapsed vanemate tunderuumis. See väljendub nende käitumises, mis vanemate suhtlemises ja suhteruumis toimub. Seega: väga oluline on lapsevanemate omavaheline suhe ja suhtlemine.
Vastavalt sellele, kuidas lapse vastutus kasvab tema kasvades, tuleb anda talle vabadust.
Muidu tekib teismeeas suur konflikt vanematega.
Erki Kaikkonen rääkis ka, kuidas kohtus Rootsi õpetaja Iris Juhansoniga, kes on autist. Autistide tundlikkus on teistsugune. Autism on kommunikatsioonihäire inimese enda sisemaailmaga – tal puudub ühendus tunnetega, st puudub kontakt kehaga. Ei ole sümpaatiaid ja ei ole antipaatiaid. Kuid ometi võib ka autistidest saada täisväärtuslik ühiskonnaliige. Selle tõestuseks ongi Iris Juhanson.
Erki koolitusel selgus ka see, kui oluline on siiski kuulamine. Kui minnakse emotsionaalselt liiale, siis inimesed ei kuule teineteist. Siis kuuldakse vaid süüdistust.
Enesearmastus on võime pakkuda iseendale seda mida vajad. Siis saad tunda positiivseid tundeid. Väljendamata tunnete hind on väga kõrge – teised ei saa minuga arvestada.
Erki üheks võtmelahenduseks probleemide korral on mäng. Ta rääkis oma praktilisi kogemusi, kuidas ta läbi mängu ja mängides on lahendanud keerulisi olukordi.
Koolitus oli huvitav ning kõike ei saa kahjuks siia kirja panna, kuid Erki Kaikkoneni mõtted on lihtsad ning kergesti arusaadavad kõigile.
Erki tõi välja ka erinevat kirjandust, mida võiks neil teemadel lugeda:
Näiteks: Valdur Mikita „Süngvistiline mets“, Lise Bourbeau „ Hingehaavad“ jne

Teksti koostas: Eda-Mai Tammiste ja teiste ümarlaudade toimumiste kuupäevad lisas Ebe-Kai Vares
Pildistas: Katrin Õisma