Head haridustöötajad
Segadust on külvamas riikliku lepitaja tõlgendus, et kuna kollektiivse töötüli osapooled ei jõudnud kokkuleppele kooliõpetajate töötasu 2024.a. alammäära kehtestamises PGS § 76 lg 1 alusel, saaks justkui korraldatav streik käesoleval juhtumil hõlmata ainult üldhariduskoole.
Meie oleme seisukohal, et streikida saavad kõik inimesed, kellel oleks õigus kuuluda EHLi liikmesorganisatsioonide kaudu ehk streikida võivad lisaks põhikooli ja gümnaasiumiõpetajatele nende õppeasutuste muud töötajad, koolieelsete lasteasutuste töötajad, kutseõppeasutuste töötajad. Väide, nagu tohiks käesoleval juhul streikida ainult põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajad, on meelevaldne, õigusliku aluseta ning rikub väga oluliselt inimeste põhiõiguseid. Lisaks on see eksitav ning manipuleeriv.
Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 viies lõige sätestab: „Töötajate ja tööandjate ühingutesse ja liitudesse kuulumine on vaba. Töötajate ja tööandjate ühingud ja liidud võivad oma õiguste ja seaduslike huvide eest seista vahenditega, mida seadus ei keela. Streigiõiguse kasutamise tingimused ja korra sätestab seadus.“ Streigiõigust reguleerib Eesti Vabariigis kollektiivse töötüli lahendamise seadus (edaspidi KTLS), mille § 14 lõige 1 kohaselt otsuse streigi korraldamise kohta teeb töötajate üldkoosolek või töötajate ühing või liit. Antud kaasuses teeb vastava otsuse Eesti Haridustöötajate Liit oma vastavat pädevust omavate juhtimisorganite kaudu (juhatus, volikogu). Vajadusel märgitakse selles otsuses ära, millised õppeasutused streikima hakkavad. Kui EHL on otsustanud, et streigivad nii koolide kui ka lasteaedade haridustöötajad, siis võivadki streikida nii koolide kui ka lasteaedade haridustöötajad.
Kordame üle, otsust streigi korraldamiseks ei tee Eesti seaduste kohaselt tööandja, antud kaasuses haridus- ja teadusministeerium ega riiklik lepitaja ega keegi teine, selle otsuse teeb töötajate ühing, antud kaasuses EHL. Haridus- ja teadusministeerium ega riiklik lepitaja ei ole EHLi kõrgemalseisev organ. EHLil ei ole kõrgemalseisvat organit.
Otsus selle kohta, kes on EHL koosseisus ja kes mitte, ei ole samuti haridus- ja teadusministeeriumi pädevuses. Nimetatud otsus kuulub EHLi pädevusse, muu hulgas tulenevalt põhiseaduse § 29 viiendast lõikest ja § 48 esimese lõike esimest lausest – „Igaühel on õigus koonduda mittetulundusühingutesse ja -liitudesse“. Haridustöötajad ongi läbi liikmesorganisatsioonide sellel eesmärgil koondunud EHLi, et seista oma töötingimuste eest. Töötasu suurus on üks olulisematest töötingimustest. Seega ka kollektiivse töötüli lahendamise seadust eesmärgipäraselt tõlgendades, lisaks grammatilisele tõlgendusele, tuleb välja õiguslik järeldus, et kõigil EHLi liikmetel (kes on liikmed liikmesorganisatsioonide kaudu), on õigus streikida.
Streigis võivad osaleda kõik streigi väljakuulutanud töötajate ühingu või liidu liikmed ja ka need haridustöötajad, kellel oleks õigus kuuluda nimetatud ühingusse. Konkreetselt asjaolu, kes on ametiühingu liige või ei, on absoluutselt konfidentsiaalne[i]. EHLi liikmesliitude põhikirjades on sätestatud, et vastavasse liitu võivad kuuluda kõik haridustöötajad. Näide: Harjumaa Haridustöötajate liidu põhikirja punkt 3.1 kohaselt: „3.1 HHL-i liikmeks võib olla iga Harjumaa haridusasutuse töötaja, kes tunnistab HHL-ipõhikirja ja maksab ametiühingu liikmemaksu“.
Täiendav argument on, et koolieelsete lasteasutuste haridustöötajate töötasud on korrelatsioonis põhikooli- ja gümnaasium õpetajate töötasudega.
Lisaks on olemas õiguslik praktika 10.11.2023 toimunud hoiatusstreigi näol, milles osalesid või võisid osaleda kõik eelnimetatud haridustöötajad. EHL on streigimenetlus(t)e algusest alates seisnud kõikide haridustöötajate eest, kes võivad EHLi kuuluda.
Kokkuvõte. Ei ole olemas sellist seadust, mis keelaks osadel ühe ametiühingu koosseisu kuuluvatel töötajatel streikida ja osadel mitte. Seega rakendub põhiseaduses toodud põhiõigus streikida.
Ühtlasi on inimeste ähvardamine stiilis, et nende võimalik streigis osalemine oleks ebaseaduslik, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 29 viiendas lõikes märgitud streigiõiguse piiramine. Ehk siis streigi eel mõjuvõimsa ametiisiku poolt taolise arvamuse esitamine on ebaseaduslik. KTLS § 24 lõige 1 järgi ei käsitleta streigist osavõttu töölepingu rikkumisena ja sellega ei kaasne töötaja vastutust, välja arvatud, kui töötaja on kohtu poolt ebaseaduslikuks tunnistatud streigi korraldaja (antud juhul oleks selleks EHL). KTLS § 23 lõige 1 kohaselt otsuse streigi ebaseaduslikuks tunnistamise kohta teeb kohus.
Oleme nõudnud omavalitsustelt kirjeldatud ebaseadusliku tegevuse lõpetamist ning andnud ka teada, et vastasel korral oleme sunnitud pöörduma õiguskaitseorganite poole esialgseks õiguskaitseks, vajadusel kahjude hüvitamiseks.
________________________
[i] Kuuluvus ametiühingusse kuulub eriliiki isikuandmete hulka, mis varasema sõnastuse järgi olid Eestis käsitletavad kui delikaatsed isikuandmed.
GDPR (Isikuandmete kaitse üldmäärus) artikkel 9 lõige 1:
„Keelatud on töödelda isikuandmeid, millest ilmneb rassiline või etniline päritolu, poliitilised vaated, usulised või filosoofilised veendumused või ametiühingusse kuulumine, geneetilisi andmeid, füüsilise isiku kordumatuks tuvastamiseks kasutatavaid biomeetrilisi andmeid, terviseandmeid või andmeid füüsilise isiku seksuaalelu ja seksuaalse sättumuse kohta.“
Seega üldreeglina on keelatud eriliiki isikuandmete töötlemine.
Isikuandmete kaitse seaduse § 20 määrab ära eriliiki isikuandmete töötlemise erisused, mille kohaselt eriliiki isikuandmete töötlemine on lubatud ainult siis, kui see on rangelt vajalik, ning üksnes järgmistel juhtudel:
1) töötlemise lubatavus on sätestatud õigusaktis;
2) töötlemine on vajalik andmesubjekti või teise füüsilise isiku eluliste huvide kaitseks või
3) töödeldakse isikuandmeid, mille andmesubjekt on ise ilmselgelt avalikustanud.
Isikuandmete kaitse seaduse § 20 lõige 2 kohustab igaühel järgima eriliiki isikuandmete töötlemisel asjakohaseid kaitsemeetmeid.
Ehk kokkuvõtvalt on meie seisukoht, et streigis võivad osaleda kõik streigi väljakuulutanud töötajate ühingu või liidu liikmed ja ka need haridustöötajad, kellel oleks õigus kuuluda nimetatud ühingusse. Vastavalt seadusele kuulutab streigi vähemalt 2 nädalat enne streigi algust välja EHL ning kuna EHL volikogu otsustas tähtajatu streigi kasuks, siis koos streigi alguse väljakuulutamisega kuulutamegi välja tähtajatu streigi (ehk ilma konkreetse lõputa). Tähtajatu streigi väljakuulutamine annab võimaluse, kuid ei kohusta kedagi tähtajatult streikima. Iga streigis osaletud päev võimestab meie eesmärki, kuid me austame iga asutuse õigust valida kollektiivile sobivaim streigi pikkus. Ning see, kui paljud haridustöötajad konkreetses asutuses streigivad, selgub streigi lõpus, sest streigiga võib liituda igal ajahetkel. See tähendab ühtlasi, et haridusasutuste juhid peavad arvestama võimalusega, et nende asutuse kõik töötajad streigivad tähtajatult. Küll aga oleme me nii hoiatusstreigi ajal kui ka nüüd rõhutanud, et me ei streigi direktorite ega KOVide vastu, seega oleme suunanud töötajaid pidama direktoritega dialoogi, olema sõbralikus suhtluses. Seega kui kollektiivil on selge, kui paljud neist streigivad ning on otsustanud ka oma asutuse streigivõimekuse (ehk teavad, kui kaua nad on võimelised streikima), siis loomulikult võib seda hea tahte märgina oma asutuse direktoriga jagada.
Ehk veelkord, kokkuvõtvalt:
- Vastavalt KTLS § 15 lõige 1 tuleb streigist ette teatada vähemalt kaks nädalat. Seda teeb õigel ajal EHL.
- Streik hõlmab nii alus-, üld- kui ka kutsehariduse asutusi ehk streikida saavad kõikide haridusasutuste (ka eraõppeasutuste) kõik töötajad (sh abipersonal) (EV põhiseadus § 29 lg 5, § 48 lg 1; KTLS § 14 lg 1; GDPR (Isikuandmete kaitse üldmäärus) artikkel 9 lg 1).
- Asutustes, kus on kehtiv kollektiivleping, saavad töötajad osaleda toetusstreigil (kuni 3 päeva).
- Tulenevalt töölepingu seaduse § 19 punktist 4 ei pea töötaja olema streigi ajal töökohal, töötajal ei ole kohtustust töölepingus toodud töökohustusi täita (sarnaselt nagu haiguslehel või puhkusel olles).
- KTLS § 24 lõige 1 kohaselt ei käsitleta streigist osavõttu töölepingu rikkumisena ja sellega ei kaasne töötaja vastutust.
- Streigi ajal võib tööandja palgamaksmise peatada KLTS § 25 alusel (aga ei pea seda tegema). Julgustame rääkima tööandjaga kollektiivselt läbi töötasu säilitamine, põhjendades seda streikimise aja ulatuses õpetamata jäänud materjali järgiõpetamisega intensiivsemate õppetundide näol. Kui aga töötasust peetakse kinni, jääbki materjal kooliaasta lõpus õpetamata, õppekava täitmata.
Me plaanime koostada ka informatiivse kirja asutuste juhtidele ja KOVidele ning koondada taaskord kogu info ka meie kodulehele. Hoiame teid jooksvalt kursis!
Ning kindlasti tohite jagada meie saadetud infot oma kanalites!
Jõudu meile kõigile!
Tervitustega
Elis Cullen
Juhiabi
Eesti Haridustöötajate Liit
+372 641 9803 • elis.cullen@ehl.org.ee • https://ehl.org.ee
Liitu meiega siin: https://ehl.org.ee/hakka-liikmeks/liikmeks-astumise-avaldus/