Mittetulundusühingu Eesti Lasteaednike Liidu Põhikiri

1. ÜLDSÄTTED
1.1. Mittetulundusühing Eesti Lasteaednike Liit (edaspidi ELAL) on kasumit mitte taotlev
alushariduse valdkonna huvides tegutsev juriidiliste ja füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus.
1.2. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Lasteadnike Liit. Organisatsiooni nime võib
lühendada ELAL ning tõlkida inglise keelde Association of Pre-School Teachers in Estonia.
1.3. ELALi asukoht on Eesti Vabariik, Tartu.
1.4. ELAL on asutatud 09. aprillil 1991. aastal.
1.5. ELAL on eraõiguslik juriidiline isik, kes juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi
põhiseadusest, teistest seadustest ja õigusaktidest, käesolevast põhikirjast ning tunnustab
Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsiooni (UNESCO) põhimõtteid.
1.6. ELALi tegevuse eesmärgid on alushariduse valdkonna töötajate ühtsustunde
tugevdamine, nende kutsehuvide kaitsmine, sh alushariduse valdkonna töötajate esindamine
palgaläbirääkimistel, professionaalse arengu toetamine, kutsehariduse edendamine, erialase
täiendkoolituse edendamine, koostöö arendamine teiste liitude ja organisatsioonidega.
1.7. Eesmärkide saavutamiseks ELAL:
1.7.1. teeb koostööd juriidiliste ja füüsiliste isikutega;
1.7.2. teavitab üldsust alushariduse valdkonna aktuaalsetest teemadest, tegutseb alushariduse
asjatundjana; aitab kaasa oma liikmete kutsetöö väärtustamisele ühiskonnas;
1.7.3. osaleb õigusaktide väljatöötamisel töö-, kutsealaseid ja sotsiaalseid õigusi ning huve
puudutavates küsimustes;
1.7.4. toetab oma liikmete kutsealast tegevust ja edendab nende omavahelisi kontakte;
1.7.5. korraldab ELALi liikmetele, õppe- ja metoodikapäevi, seminare ja praktikume,
tööalaseid õppereise, koolitus- ja muid üritusi;
1.7.6. teeb koostööd teiste samasuguseid eesmärke omavate ühingutega ja osaleb
koostööprojektides teiste ühendustega nii Eesti kui rahvusvahelisel tasandil;
1.7.8. osaleb õpetajakutse ja kutsekvalifikatsiooni omistamisel;
1.7.9. tunnustab lasteaiaõpetajaid;
1.8. ELALi tegevus rajaneb liikmete omaalgatusel ja ühiskondlikul aktiivsusel.
2. LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING VÄLJAARVAMISE KORD JA TINGIMUSED
2.1. ELALi liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga alushariduse valdkonnas tegutsev
füüsiline või juriidiline isik, kes soovib arendada ELALi eesmärkidega kooskõlas olevat
tegevust ja on nõus täitma käesolevat põhikirja ning üldkoosoleku ja juhatuse otsuseid.
2.2. ELALi liikmeks vastuvõtmise otsustab ELALi juhatus liikmeks vastuvõtmist taotleva
isiku kirjaliku avalduse alusel ja teatab otsusest hiljemalt 14 päeva jooksul arvates avalduse
laekumisest liikmeks vastuvõtmisest või sellest keeldumisest avalduse esitanud isikule.
2.3. ELALi liikme võib ELAList välja arvata juhatuse otsusega, kui liige:
esitab juhatusele kirjaliku avalduse ELAList väljaastumiseks, kui liige ei ole vastavalt
liikmemaksu tasumise korrale tasunud liikmemaksu, ei täida käesolevat põhikirja või
kahjustab olulisel määral ELALi huve.
2.4. Liige loetakse liidust välja astunuks peale juhatuse sellekohase otsuse tegemist ning liiget
teavitatakse otsusest 14 päeva jooksul.
2.5. Toetajaliikmeks võib olla füüsiline ja juriidiline isik, kes on huvitatud koostööst, nõustub
liidu eesmärkide ja ülesannetega ning aitab liitu aineliselt või muul moel.
2.6. ELALi tegevuses osalemiseks nimetab juriidilisest isikust tegev- ja toetajaliige oma
esindaja ja määrab tema volituse tähtaja.
2.7. ELALi auliikmeteks on Eesti Lasteaednike Liidu asutanud isikud. Volikogu otsusega võib
auliikmeks valida tegevliikmete hulgast isiku, kellel on silmapaistvaid teeneid ELALi
tegevuses.
3. LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
3.1. ELALi liikmetel on õigus:
3.1.1. olla valitud ELALi juhatusse ja volikokku ning osaleda komisjonide ja toimkondade jne
töös;
3.1.2. võtta osa kõigist ELALi korraldatavatest üritustest;
3.1.3. saada ELALi juhatuselt ja volikogult teavet kõigi ELALi tegevust puudutavate
küsimuste kohta;
3.1.4. osaleda hääleõigusega ELALi üldkoosolekul. Liikmel on üldkoosolekul üks hääl.
3.2. Toetajaliikmel on üldkoosolekul nõuandev õigus ning ei ole hääleõigust ELALi
põhikirjalistes küsimustes. Toetajaliikme õigused ja kohustused sätestatakse ELALi juhatuse
ja toetajaliikme vahelise kirjaliku lepinguga.
3.3. ELALi liikmetel on kohustus:
3.3.1. järgida käesolevat põhikirja ning ELALi juhtorganite otsuseid;
3.3.2. tasuda liikmemaksu vastavalt üldkoosoleku kehtestatud korrale;
3.3.3. teatada ELALi juhatusele liikmete arvestuse pidamiseks oma kehtivad kontaktandmed;
3.3.4. hoida ja toetada oma tegevusega alushariduse valdkonna ja ELAL-i mainet.
3.4. ELAL auliikmed ja toetajaliikmed ei ole kohustatud liikmemaksu tasuma.
4. JUHTIMINE
4.1.ELALi juhtorganid on üldkoosolek, volikogu, juhatus.
4.1.1.ELALi kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek.
4.2. ELALi üldkoosoleku pädevusse kuulub:
4.2.1.ELALi eesmärgi ja põhikirja muutmine;
4.2.2. juhatuse või muu põhikirjaga ettenähtud organi liikmega tehingu tegemise otsustamine,
tehingu tingimuste määramine. See ei kehti tehingu kohta, mis tehakse ELALi igapäevases
majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel;
4.2.3. õigusvaidluse pidamise otsustamine ning selles vaidluses, tehingus või nõudes liidu
esindaja määramine;
4.2.4. majandusaasta aruande kinnitamine;
4.2.5. ELALitegevuse lõpetamise, ühinemise ja jagunemise otsustamine;
4.2.6. liikmeks astumise maksu ja liikmemaksu suuruse, tasumise korra ja tähtaegade
kehtestamine;
4.2.7. juhatuse tegevusele hinnangu andmine;
4.2.8.ELAL-i auliikmete valimine;
4.2.9. muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite
pädevusse.
4.3. Üldkoosoleku kokkukutsumine
4.3.1. ELALi üldkoosoleku kutsub kokku juhatus vähemalt üks kord aastas seaduses või
põhikirjaga ettenähtud juhtudel ja korras, samuti siis, kui liidu huvid seda nõuavad;
4.3.2. ELALi liige võib volitada üldkoosolekul teist liidu liiget hääletama tema eest
lihtkirjaliku või digitaalselt allkirjastatud volikirjaga.
4.3.3. Juhatus kutsub täiendavalt üldkoosoleku kokku, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära
näidates vähemalt 1/10 liidu liikmetest.
4.3.4. Kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku p 4.3.3. nimetatud asjaoludel ühe kalendrikuu
jooksul, võivad taotlejad üldkoosoleku kokku kutsuda samas korras juhatusega.
4.3.5.Üldkoosolek on otsustusvõimeline sõltumata koosolekust osavõtjate arvust, kui
koosolek on kokku kutsutud põhikirjas ettenähtud korras. Üldkoosoleku otsus on vastu
võetud, kui selle poolt on üle poole koosolekul osalenud ELALi liikmetest või nende
esindajatest.
4.3.6. Üldkoosoleku kokkukutsumise ajast, kohast ja päevakorrast peab juhatus informeerima
liikmeid vähemalt kaks nädalat enne selle toimumist elektrooniliselt või posti teel.
4.3.7. Kui pärast üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmist päevakorda liikmete nõudel
muudetakse, tuleb päevakorra muutmisest teatada enne üldkoosoleku toimumist samas korras
ja sama tähtaja jooksul nagu üldkoosoleku kokkukutsumise teate saatmisel.
4.4. Üldkoosoleku päevakord
4.4.1. Üldkoosoleku päevakorra määrab juhatus. Kui üldkoosoleku kutsuvad kokku liidu
liikmed, määravad nemad üldkoosoleku päevakorra.
4.4.2. Vähemalt 1/5 liidu liikmetest võib nõuda täiendavate küsimuste päevakorda võtmist.
Iga täiendava küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus.
4.4.3. Liidu liikmed võivad p 4.4.2. nimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada mitte
hiljem kui kolm päeva pärast üldkoosoleku kokkukutsumisest teatamist.
4.4.4. Liidu liikmed ei või p 4.4.2. nimetatud õigust enne üldkoosolekut kasutada, kui sama
koosoleku päevakorda on p 4.4.2. tulenevalt juba üks kord muudetud ja päevakorra
muutmisest on liikmetele p 4.3.7. kohaselt teatatud.
4.4.5. Küsimuse, mida ei olnud eelnevalt päevakorda võetud, võib päevakorda võtta, kui
üldkoosolekul osalevad kõik liidu liikmed või vähemalt 9/10 üldkoosolekul osalevate liikmete
nõusolekul, kui üldkoosolekul osaleb üle poole liidu liikmetest.
4.4.6. Eelnevalt päevakorda võtmata võib üldkoosolek otsustada järgmise üldkoosoleku
kokkukutsumise ja lahendada avaldused, mis puudutavad päevakorraga seotud
korraldusküsimusi ja üldkoosoleku pidamise korda, samuti võib üldkoosolekul arutada muid
küsimusi ilma otsust tegemata.
4.5. Üldkoosoleku korraldamine
4.5.1. Üldkoosolek võib vastu võtta otsuse, kui tema kokkukutsumisel on järgitud käesolevast
põhikirjast tulenevaid nõudeid.
4.5.2. Kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek
õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad kõik liidu
liikmed.
4.5.3. Liidu liikme teisest liikmest esindaja võib üldkoosolekul osaleda ja hääletada esindajale
antud kirjaliku volikirja alusel. Esindajate volikirjad lisatakse üldkoosoleku protokollile.
4.5.4. Üldkoosolek protokollitakse. Protokolli kantakse üldkoosoleku toimumise aeg ja koht,
üldkoosoleku päevakord, hääletustulemused ja vastuvõetud otsused. Protokolli kantakse ka
eriarvamusele jäänud liikme nõudel tema eriarvamuse sisu. Protokollile kirjutavad alla
üldkoosoleku juhataja ja protokollija. Eriarvamusele kirjutab alla selle esitanud isik.
Protokollile lisatakse üldkoosolekust osavõtjate nimekiri koos igaühe allkirjaga ning
üldkoosolekule esitatud kirjalikud ettepanekud ja avaldused ning esindajate volikirjad.
4.5.5. Pärast 14 päeva möödumist üldkoosoleku lõppemisest peab protokoll olema liikmetele
kättesaadav. Liikmel on õigus saada üldkoosoleku protokolli või selle osa ärakirja.
4.5.6. Üldkoosoleku korraldamise kulud kannab ELAL. Kui üldkoosolek kutsutakse kokku
liikmete nõudel või nad kutsuvad selle ise kokku, võib üldkoosoleku otsusega, mille poolt on
antud vähemalt 2/3 üldkoosolekul esindatud häältest, jätta kulud üldkoosoleku
kokkukutsumist taotlenud või kokku kutsunud liikmete kanda.
4.6. Üldkoosoleku otsus
4.6.1. Üldkoosoleku otsus loetakse vastuvõetuks, kui selle poolt hääletab üle poole
üldkoosolekul osalevatest ja esindatud ELALi liikmetest.
4.6.2. Liidu liige ei või hääletada, kui otsustatakse tema ennetähtaegset vabastamist
kohustustest või vastutusest, liikme ja liidu vahel tehingu tegemist või liikmega õigusvaidluse
pidamist ning selles tehingus või õigusvaidluses liidu esindaja määramist või küsimusi, mis
puudutavad liikme juhatuse või muu organi liikmena tegutsemise kontrollimist või hindamist.
4.6.4. Üldkoosoleku otsused on liikmetele kohustuslikud.
4.7. Põhikirja muutmine.
4.7.1.Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle kahe
kolmandiku (2/3) üldkoosolekul osalenud liikmetest ja nende volitatud esindajatest. Liidu
eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud
üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
4.7.2. Põhikirjamuudatus jõustub alates selle registrisse kandmisest. Põhikirja registrisse
kandmise avaldusele lisatakse põhikirja muutmise otsustanud üldkoosoleku protokoll ja
põhikirja uus tekst. Põhikirja uuele tekstile peab alla kirjutama vähemalt üks juhatuse liige või
kui juhatuse liikmed on õigustatud esindama ühiselt, siis kõik ühiselt esindama õigustatud
juhatuse liikmed.
4.8. Volikogu
4.8.1.Volikogu on esindus- ja juhtimisorgan, mis täidab üldkoosolekute vahelisel ajal
põhikirjaga määratud ülesandeid.
4.8.2. Volikogu moodustub piirkondade valitud esindajatest kolmeks aastaks.
4.8.3. Volikogu pädevusse kuulub: volikogu koosseisu kinnitamine ja tagasikutsumine;
juhatuse valimine, kinnitamine ja tagasikutsumine, liidu osalemise otsustamine erinevates
koostööprojektides, erinevatesse töögruppidesse esindajate nimetamine ja volitamine.
4.8.4. Liidu liikme teistest erineva õiguse ennetähtaegseks lõpetamiseks või muutmiseks,
samuti liikmele teistest erineva kohustuse panemiseks liikme nõusolekul.
4.8.5. Volinike pädevusse kuulub: maakondade huvide esindamine ELALis, info vahendamine
maakondade ja ELALi vahel, osalemine erinevates töörühmades ja piirkondliku tegevuse
korraldamine.
4.8.6. Volikogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvemini kui kaks
korda aastas.
4.8.7. Volikogu koosoleku kutsub kokku juhatus.
4.8.8. Volikogu koosolekule kohaldub käesolevas põhikirjas üldkoosoleku kohta sätestatu.
4.8.9. Volikogu koosoleku otsuse langetamiseks on vajalik koosolekust osa võtvate volinike
poolthäälte enamus.
4.8.10. Volikogu koosolekul ei ole õigust muuta põhikirja.
4.8.11. Volikogu koosoleku ettenägemine ei välista ega piira üldkoosoleku kokkukutsumist
liidu liikmete poolt.
4.8.12. Volinikel on õigus saada ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste eest kompensatsiooni.
4.9. Juhatus
4.9.1. ELALi igapäevast tegevust juhib ja esindab juhatus, kuhu kuulub viis liiget.
4.9.2. Juhatuse liikmed valitakse volikogu liikmete hulgast salajasel hääletamisel kolmeks
aastaks.
4.9.3. Juhatuse esimees on ELALi tegevjuht.
4.9.4. Juhatus otsustab küsimused, mis ei kuulu üldkoosoleku ja volikogu ainupädevusse.
4.9.5. Juhatuse pädevusse kuulub:
4.9.5.1. ELALi juhatuse esimehe ja asetäitja valimine;
4.9.5.2. ELALi tegevuse korraldamine;
4.9.5.3. üldsuse teavitamine ELALi tegevusest;
4.9.5.4. ELALi liikmete ja liikmemaksude arvestuse pidamine;
4.9.5.5. ELALi tegevuskava koostamine;
4.9.5.6. ELALi majandusaasta aruande koostamise ja raamatupidamise korraldamine;
4.9.5.7. ELAL vara kasutamine ja käsutamine seaduse, käesoleva põhikirja ja üldkoosoleku
otsustest tulenevate nõuete kohaselt.
4.9.6. Juhatus võib iseseisvalt ELALi kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada
või asjaõigusega koormata.
4.9.7.Ühte isikut võib esimeheks valida mitte kauemaks kui kolmeks üksteisele järgnevaks
perioodiks. Valitud isikute volitused algavad koosolekule järgneva kuu esimesel kuupäeval.
Juhatuse liikme väljalangemisel asub tema asemel juhatusse kõige enam hääli saanud
kandidaat.
4.9.8. Igal juhatuse liikmel on õigus esindada ELALi kõigis õigustoimingutes ja kõikide
tehingute tegemisel ainuisikuliselt, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti.
4.9.9. Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal tagasi kutsuda.
4.9.10. Juhatuse koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui neli korda
aastas.
4.9.11. Juhatuse koosoleku kutsub kokku esimees või tema asetäitja. Koosolekut juhatab
esimees, tema äraolekul asetäitja.
4.9.12. Juhatus on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse
otsused võetakse vastu, kui selle poolt on hääletanud üle poole koosolekul osalenud liikmetest
ja nende volitatud esindajatest. Häälte võrdse jagunemise korral on otsustav juhatuse esimehe
või tema äraolekul asetäitja hääl. Koosolekud protokollitakse ja otsused vormistatakse
kirjalikult. Koosoleku protokollile kirjutab alla selle koostanud isik.
4.9.13. Juhatus võib otsuseid vastu võtta koosolekut kokku kutsumata, kui selle poolt
hääletavad kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil kõik juhatuse liikmed.
4.9.14. Juhatuse kokkukutsujal on õigus paluda koosolekust osa võtma vajalikke asjatundjaid
konsultantidena või ekspertidena, kellel on koosolekul sõnaõigus.
4.9.15. Juhatus võtab tööle ja vabastab töölt ELALi palgalised töötajad.
4.9.16. Juhatuse liikmetel on õigus saada ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste eest
kompensatsiooni.
5. MAJANDUSTEGEVUS
5.1. ELALi majandusaasta kestab 1. jaanuarist 31. detsembrini. Majandustegevuse aruande
kinnitab üldkoosolek.
5.2. ELALi rahalised vahendid laekuvad liikmeks astumise maksudest ja liikmemaksudest,
majandustegevusest, sihtotstarbelistest eraldistest, annetustest ja muudest allikatest.
5.3. ELAL võib majandustegevusest saadud tulu kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide
saavutamiseks.
6. ÜHINEMINE, JAGUNEMINE JA TEGEVUSE LÕPETAMINE
6.1. ELALi ühinemine, jagunemine ja tegevuse lõpetamine toimub üldkoosoleku otsusega
seaduses sätestatud korras.
6.2. ELALi tegevuse lõpetajad on juhatuse liikmed või üldkoosoleku poolt määratud isikud.
6.3. ELALi tegevuse lõpetamisel antakse alles jäänud vara üldkoosoleku otsusega üle kas
samalaadsete eesmärkidega tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste
nimekirja kantud mittetulundusühingule või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule.
Käesolev põhikiri on vastu võetud Eesti Lasteaednike Liidu liikmete üldkoosolekul
13.07. 2016 Pärnumaal ja muudetud üldkoosolekul 10.07.2025.